Selge uni: alateadliku loovuse
rakendamine
18.-19. septembril 1999 kell 10-18
TÜ konverentsikeskuses (endine keemiahoone ringauditoorium)
Vanas Tiibetis oli kaks unenägude ja uneseisundi rakendamise
traditsiooni:
shamanistlik ja tiibeti unejooga traditsioon.
Shamanistlik traditsioon pärines budismi-eelsest ajast. Meetodit
kasutati selge unenäo seisundis, kus negatiivsete nähtuste
võitmiseks kutsuti appi kaitsevaim, mille järel saavutati
tervenemine.
Selge unenäo seisundis võis vaimu kaasabil ennustada tulevikku
ja võtta vastu tähtsaid otsuseid.
Unejooga pärineb Indiast. Seda sooritatakse samuti selge
une ja teadveloleku seisundis. Und peetakse energiaseisundiks, peenemaks
olekuks, kus keha/meele ning subjekti/objekti vaheline lõhe on
väiksem.
Energiaseisundit loeti väga oluliseks vaheastmeks tegelikkuse eri
tasemete mõistmisel ja ületamisel.
Tarab Tulku on mõlema traditsiooni põhjal välja
arendanud
sügavad psühhoterapeutilised meetodid. Une subjekt ja une
nähtumus
on meie vaimsete struktuuride ja tegelikkuse energia ilmingud. Rakendades
iidseid meetodeid tõelises või kujutletud une seisundis,
saame võimaluse otseselt tegelda unes ilmneva
võtmeprobleemiga,
mis muidu valitseb meie elu üle alateadvuses. Energiaseisundis on
võimalik intuitiivselt mõista meie materiaalses maailmas
muul viisil läbitungimatuid nähtusi.
Seminari käigus õpetatakse tiibeti kahe traditsiooni
meetodeid,
sealhulgas unenäo meenutamine ning unenäo selguse saavutamine.
Ühtlasi selgitatakse, kuidas ja miks toimib unetehnika
haiglaslikele
vaimsetele struktuuridele ning kuidas on võimalik peent
meelteenergiat
kasutades samastuda tegeliku unenäo vaimse kehaga. Seminaril
õpetatavad unemeetodid võimaldavad unematerjali rakendada
vaimseks arenguks.
Uneseminariks oleks hea kaasa tuua pikema aja jooksul kogutud
unenägusid!
Seminar toimub inglise keeles tõlkega eesti keelde.
Tarab Tulku artikkel
A Buddhist Perspective on Lucid Dreaming.
|