Lhodak Gadeni mungad loovad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 24.-27. märtsil Ravibuda liivamandala ning 28. märtsil, mil mandala on valmis, õpetavad tegema tiibeti traditsioonilisi võiskultpuure. Liivamandala tseremoniaalne “kokkupühkimine” toimub 29. märtsil kell 14, kohalviibijatel on võimalik pisut mandala pühitsetud liiva endale talismaniks saada, ülejäänu kantakse rongkäigus läbi linna ja puistatakse õnnistuste saatel Emajõkke.

Mandala on keeruline diagramm, mis kujutab maailmakõiksust puhastunud ja valgustunud vaatepunktist. Mandala keskmes asuvas palees troonib virgunud olend, buda, antud juhul Ravibuda. Ravibuda (tib. sangs rgyas sman bla) kehastab kõigi valgustunud olendite ravivõimeid, tervendades mitte ainult “väliseid” haigusi ja vaevusi, vaid aidates ületada ka “sisemisi” tõbesid nagu vihkamine, kiindumus ja teadmatus, tuues lõpuks täieliku vabanemise ja virgumise. Kokkupuude Ravibudaga, tema mantra lausumine ja vastavate meeleharjutuste sooritamine annab nii tervistavat väge kui suurendab ka harjutaja enda ravivõimeid.

Liivamandala luuakse ülima täpsusega kübehaaval värvilisi looduslikke pulbreid puistates, selle valmimiseks kulub mitu päeva. Pärastine liivamandala kokkupühkimine sümboliseerib kõigi maiste asjade püsitust.

Parajalt jahe või on hea materjal kujude voolimiseks, Tiibetis on sellest arenenud omaette traditsiooniline kunstiliik. Võiskulptuurid kujutavad enamasti lilli, heaendelisi sümboleid ning muid budistlikke motiive, valmis kujud asetatakse ohverdusena altareile. (Illustratsiooniks: video võiskulptuuride tegemisest Gaden Shartse munkade poolt).